Hinnapäring

Maaküte

  1. Avaleht
  2. Artiklid
  3. Maaküte
Kategooria: Maaküte

Maakütte 4 erinevat liiki: maapind, soojuspuurauk, põhjavesi, veekogu

Maasoojuspumba kasutamiseks on vajalik sobiva madalatemperatuurilise soojusallika olemasolu. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Näiteks meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne (4 – 12 °C). Ideaalsel soojusallikal on kütteperioodil kõrge ja stabiilne temperatuur, sest temperatuurist olenevad külmutusagensi keemistemperatuur aurustis, temperatuuritõus soojuspumbas ning tehnilised näitajad. Rakendada saab nelja erinevat looduslikku […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Vead, mida vältida maasoojuspumba projekteerimisel

Sageli palutakse hinnapäringu esitamisel teostada lahendus sellise maasoojuspumbaga, mis omanikku talvel külma ei jätaks ja piltlikult öeldes rahast paljaks ei teeks. Korrektselt teostatud soojuspumbalahendus tagab alati elamus nõutud soojuse ja sooja tarbevee kasutades selleks looduskeskkonnast võetud energiat. Elamu ehitamist planeerides peaks maasoojuspumba paigaldamise kasuks otsustanud omanik küttelahenduse koostamise, eriti siis, kui tegemist on arhitektuuriselt ja […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Vajalikud eeltööd maasoojuspumba paigaldamiseks (nimekiri)

Maasoojuspumba paigaldamine jaguneb mitmesse etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega 1-3 tööpäeva. Seejärel paigaldatakse maasoojuspump ning ühendatakse maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse maakollektor külmakandjaga ning küttesüsteem küttevee ehk soojuskandjaga. Kõige lõpuks teostatakse elektrilised ühendused, seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Maasoojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3-5 tööpäeva. Allpool on […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Erinevate pinnaste soojusjuhtivus ja maakollektori pikkus

Maasoojuspumba paigaldamisel on väga oluline arvestada maapinna soojusjuhtivust ja niiskuse sisaldust, mis Eestis regiooniti erinevad. Neist parameetritest sõltub paigaldatavate kollektorite pikkus ning seonduvalt ka küttesüsteemi investeeringu suurus. Korralike uuringute puudumisel võib juhtuda, et paigaldatakse pikem kollektor kui tegelikult vaja ja nii võivad omakorda suureneda energiakulud soojuskandja pumpamiseks süsteemis. Pinnas on akumulaator, mis ammutab päikeseenergiat läbi otsese […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Milline on soodsaim küttelahendus? Hinnavõrdlused

Valides küttesüsteemi on mõistlik teha kodutöö erinevate plusside ja miinuste osas. Mugavaim on kasutada täisautomaatseid, vähese hooldusvajadusega küttelahendusi nagu maasoojuspump, kuid tuleb arvestada ka kõrgema alginvesteeringuga. Samuti tuleks võtta arvesse aastaseid hoolduskulusid ning vaadata perioodi pikemalt, näiteks 20-aastases perspektiivis. Oleme koostanud informatiivse hinnatabeli, vaadeldes keskmiselt soojustatud 150-180 m² suurust eramut. Arvutuslik soojuskoormus on 10 kW […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Maaküte korterelamutele ja tööstusele, Soome kogemus (intervjuud)

Maasoojuspump on Soome eramuomanike ja renoveerijate soosingus olnud juba pikka aega. Viimaste aastate jooksul on tekkinud huvilisi ka suuremate objektide puhul. Soojuspuuraukudega lahendatud maaküttesüsteem sobib väga hästi just väiksematele kruntidele rajamiseks ja on tänuväärne lahendus, kui hoone ümber on juba valmis haljastus, mida ei soovita rikkuda. Seega on see kõige sobilikum lahendus enamike korterelamute puhul. […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Maasoojuspumba liigid, tööpõhimõte ja põhiosade kirjeldus

Esimese soojuspumba projekti esitas William Thomson 1852. aastal. Soojuspumpa katsetati esimest korda Inglismaal 1930. aastal. Praktiliselt kasutati soojuspumpa esmakordselt Zürichis aastail 1938–1939, seadme soojuslik võimsus oli 175 kW ja madalatemperatuuriliseks soojusallikaks oli jõevesi. Eestis on soojuspumpasid paigaldatud juba alates 1992. aastast. Hinnanguliselt on Eestis paigaldatud ca. 125 000 soojuspumpa, millest ligi 10% on maasoojuspumbad. Maasoojuspump […]

Loe artiklit edasi
Kategooria: Maaküte

Maasoojuspumba tõhusus: soojustegur COP ja hooaja keskmine SCOP

Maasoojuspumba tõhususe ja efektiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet soojustegur ehk COP (ka kasutegur, ingl. keeles COP – coefficient of perfomance). Soojuspump on seda tõhusam, mida suurem on tema soojustegur ehk COP. COP on arv, mis näitab mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Soojuspumpade soojustegur võib teoreetiliselt olla 3–10, kuid reeglina jääb vahemikku 3,5–5. […]

Loe artiklit edasi