7 FAKTI: MAAKÜTE
Kategooria: Maaküte
Olulisemad maakütte ja maasoojuspumpadega seotud teadmised.
- Maasoojuspumpa saab kasutada nelja erineva loodusliku soojusallika toel, millest sobivaim valitakse lähtuvalt asukohast, vabast maapinnast ning energiavajadusest. Eestis on enamasti kasutusel pinnasekollektor (horisontaalne maakollektor), kuid kasvanud on ka soojuspuuraukude ehk energiakaevude rakendamine. Aasta keskmine pinnasetemperatuur on Eestis ühtlane (horisontaalse maakollektor): sügavusel 0.8m – 6,55ºC ja sügavusel 1.6m – 6,6ºC ning sügavusel 3.2m – 6,7ºC. Süvapinnase keskmine temperatuur (vertikaalne kollektor) 100m sügavusel 7,6ºC ning sügavusel 200m – 9,1ºC. Loe lisaks maakütte erinevatest liikidest.
- 1m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt 3.6m² vaba maapinda: torustik paigaldatakse ca. 1.2m sügavusele ca. 1m vahedega. Kui paigaldada maakollektor liiga sügavale, siis päikesesoojus ei jõua piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada (näiteks viludas puude all). Kui paigaldada kollektor liiga madalale, siis võib tekkida talvel maapinna jäätumine ning elektrienergia tarve tõuseb. Õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule halvasti (kuid tuleb arvestada puude sorti, nt. kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes tundlikud).
- Kollektorite paigaldamisel on väga tähtis eeltöö ja mõõdistused, üks olulisemaid aspekte on maapinna soojusjuhtivus ja niiskusesisaldus, mis võivad regiooniti erineda. Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske pinnas (torustiku soojusvastuvõtt niiskes pinnases on 15-30W/m², kuivas pinnases 10-25W/m²). Mida niiskem on pinnas seda lühem on maakollektori torustik. Loe lisaks erinevate pinnaste soojusjuhtivusest.
- Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45ºC). Soojuspumba COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC) või küttekalorifeerid (55-35ºC).
- Maasoojuspumba kompressori eluiga on keskmiselt 20–30 aastat, kollektortorudel maa sees kuni 100 aastat.
- Maasoojuspump kasutab küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1kWh kohta toodab ta keskmiselt 4.0kWh soojusenergiat (soojustegur ehk COP=4.0). Maakütte puhul pole vaja tulenormidele vastavat katlaruumi ega ka kütuse ladustamiseks eraldi ruumi: ei teki suitsu, tahma, keskkonda kahjustavaid gaase ega põlemisjääke. Kuigi alginvesteering on kõrge, siis on tegemist ühe soodsaima kütteliigiga kui vaadelda pikaajalist perioodi. Vaata erinevate kütteliikide hinnavõrdlust.
- Maakütte süsteemi hinnapakkumiseks on esmalt vaja teada köetava pinna suurust, tarbitava sooja vee kogust, hinnangulist maja soojapidavust ja asukohta (kuna temperatuuri kõikumised Eesti erinevates osades kuni 5ºC). 1m² kütmiseks kulub umbes 50-60W kui toa kõrgus on umbes 2,5 m ja aknad ning uksed keskmise suurusega. Üks inimene kulutab aastas ligikaudu 1000-1500 kWh soojusenergiat tarbeveele. Esmaste andmete põhjal saame konsulteerida milline maasoojuspump ja lahendus sobiks Teie krunti arvestades kõige paremini ning samuti välja tuua eraldi lõigetes hinnad (näiteks soojuspump, soojussõlm, maakollektor, paigaldustööd). Tasuta maakütte hinnapäringu saatmine.