Algstaadiumis tuleb otsustada peamised kriteeriumid, näiteks konstruktsioonid, avad, soojustus ning ventilatsioon ja kütte. Kui maja on juba ehitusjärgus, siis on samuti võimalik otsustada soojuspumba kasuks. Seadme tarbeks võiks planeerida 5m² ruumi, kuid hakkama saab ka 1.5m² pinnaga. Vaata videot
Kui krundi pindala on väike, siis tuleb pinnakollektori paigaldamine planeerida väga hoolikalt. Kuigi tihti kardetakse maakollektori halba mõju puudele, siis antud näite puhul ei ole sellega probleemi, kuid kevadel võib lumi hiljem sulada. Soojuspumbasüsteem töötab iseseisvalt ja automaatselt. Vaata videot
Peetri arenduse majade (kokku 20 maja) puhul on kõikidele majadele projekteeritud ning paigaldatud maasoojuspumbad. Majade suurused on vahemikus 140-175 m² ja kõige külmema talvekuu küttearve on olenevalt maja suurusest 100-150 eurot, keskmine aastane küttearve on 35 eur kuus. Vaata videot
Maasoojuspump paigaldati eramajja 2013 aastal ja kuigi omanik oli algselt skeptiline, siis peale esimest talve oli selge, et maja on soe ja 24 kraadi on pidevalt sees. Majaomaniku sõnul on müra olematu ja probleeme pole olnud. Lahendus on sobilik nii uutele kui renoveeritavatele hoonetele. Vaata videot
Maakütet on kindlasti võimalik ja mõistlik meie kliimas kasutada kapõhiküttena, ka alates 100 m² majast, sest ka talvel saab maast sooja ammutada. Maakütte süsteem koosneb pinakollektorist (torustikust), soojuspumbast ja veeboilerist. Katlaruum ei pea olema suur, piisab 5-6m². Vaata videot
Alliku külas on kolmes erinevas suuruses majad ning vaadatakse soojussõlmi, kuhu paigaldatud maasoojuspumbad. Investeering maaküttesse on end õigustanud, just püsikulude poole pealt. 125m² eramu keskmine küttearve 27 eur kuus, 230m² 54 eur ja 300m² puhul 64 eur kuus. Vaata videot
Uus küttesüsteem eeldab märkimisväärset investeeringut, kuid kui pikk on tasuvusaeg? Näiteks vahetades õlikütte baasil toimiva lahenduse maasoojuspumba vastu on võimalik säästa aastas ca. 9587 EUR ja investeering tagasi teenida juba 3-4 aastaga arvestades 200 m² eramu vajadusi. Vaata videot
Maasoojuspumba paigaldamise videokokkuvõte algusest lõpuni koos vahekommentaaridega: maakollektori torude paigaldamine, maakontuuri täitmine ja survestamine etanooliga, kinniaetud maakollektori kraavide ala. Samuti nähtav haljastus 3 aastat hiljem. Vaata videot
Kvaliteetse puurimistehnika puhul säästavad väike puurmasina kaal ja kummist roomikud olemasolevat haljastust. Puurauku lastakse täidetud ja survestatud vertikaalne maakütte torustik. Maaküttetorustik ühendatakse, kaetakse isolatsiooniga ja viiakse tuppa soojuspumba juurde. Vaata videot
Kui maakütte horisontaalsete pinnakollektorite paigaldamiseks napib vaba maapinda, siis on võimalik kasutada vertikaalseid spiraalkollektoreid. Kõige optimaalsem lahendus on küll horisontaalne kollektor, kuid ruumi puudusel saab kasutada spiraale. Vaata videot
Kortermajas oli algselt kasutusel pelletküte ja õliküte. Korteriühistu mõistis et esmalt on vaja hoone soojustada ning seejärel otsustati maaküttele üle minna. Tänu maja soojustamisele sobivad ka maasoojuspumba madalamad temperatuurid malmradiaatoritele. Vaata videot
Küttesüsteemide arengud on mõjutatud Euroopa direktiividest. Küttemaailma kuuluvad ka tarbevesi ja ventilatsioon, mida saab kasutada energiallikana soojuspumpadel. Hübriidlahendustena võib kasutada kombineerituna näiteks maasoojuspumpa, ventilatsiooni ning välisõhku. Vaata videot
Varasemalt tuli 1 m² aasta keskmine küttehind õlikatlaga ca. 1,53 EUR. Korteriühistu tegi kalkulatsiooni maakütte kasutuselevõtuks, sest vaba maapinda kontuuri panemiseks oli. Võeti ka hinnapakkumised ja saadi arvutuslikuks küttehinnaks 0,64-0,70 EUR 1 m² kohta. Vaata videot
Ülevaade soojuspumpadest ning nende kasutamisest muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikel objektidel. Lisaks on välja toodud uue põlvkonna soojuspumpade tehnoloogilised eelised kasutusvaldkondade, töökindluse, käsitlemise mugavuse ja efektiivsuse osas. Vaata videot
Kortermajade renoveerimisel on tüüpiliseks probleemiks siseõhu umbsus ja küttearvete suurus. Tihti on majade projekteerimisel ventilatsioon lahendatud mitteotstarbekalt. Kombineerituna soojuspumbaga on võimalik alandada küttekulusid ja parandada värskeõhuklapi abil ventilatsiooni. Vaata videot
Movek Grupp on soojuspumpadega tegelenud üle 20 aasta. Küttekulude osas tuleb pidada silmas pikka perspektiivi, oluline on iga maja juures individuaalselt läheneda. Vähese maapinna olemaslu puhul võib kasutada spiraalkollektoreid või õhk-vesi soojuspumpasid. Vaata videot
Vana küttesüsteemi (pellet) väljavahetus eramajas, kus omanik otsustas täisautomaatse kütteseadme heaks, mida saaks juhtida ka distantsilt. Ümberehitustöö sisaldab vana süsteemi eemaldamist täismahus. Uus süsteem hakkab tootma nii tarbevett kui kütet (põrandaküte). Vaata videot
Rakvere eramus kütab õhk-vesisoojuspump radiaatoreid, põrandakütet ja teeb sooja tarbevett. Soojussõlme tutvustus süsteemi toimimiseks, et ei tekiks häireid ning reguleerida poleks vajalik. Tutvustatakse põrandakütte segusõlme (nii radiaatorid kui põrandaküte). Vaata videot
Loomulik ventilatsioon on hästi toimiv, kuid kaasaegsete materjalide kasutuselevõtul on peamiseks võtmesõnaks energiatõhusus ja sellest tulenevalt vajab ventilatsioon täiendavat tähelepanu. Lahendusena on võimalik kasutada mehhaanilist väljatõmmet või soojustagastusega soojuspumpa. Vaata videot
Õhk-vesi soojuspumba näol on tegemist soojuspumbaga, mis on mõeldud maja kütmiseks kui ka tarbevee andmiseks, sooja ammutab ta välisõhust ja annab selle kas küttevette ja/või tarbevette. Õhk-vesi soojuspump sobib ka kortermajadesse ja suurematesse hoonetesse. Vaata videot
Vesipõrandakütte puhul ei tohiks eluruumis sooja põrandat tunda olla, temperatuur võib vaid paar kraadi soojem olla. Kui võetakse hinnapakkumised põrandakütte paigaldamiseks, siis tihti võrreldakse ühe koha peal hindasid valesti, valida tuleks spetsialiseerunud ettevõte. Vaata videot